20.13 või 38.21: NACE koodide erinevus

Seotud: üks kood on mainitud teise „Ei hõlma” tekstis

20.13 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine

C Töötlev tööstus › 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine › 20.1 Põhikemikaalide, väetise ja lämmastikuühendite tootmine; plasti ja sünteeskautšuki tootmine algkujul

Siia kuulub

Siia klassi kuulub kemikaalide tootmine põhiprotsesside teel. Nende protsesside saaduseks on tavaliselt iseseisvad keemilised elemendid või iseseisvad keemiliselt määratletud ühendid.

Siia klassi kuulub:

  • keemiliste elementide tootmine (v.a tööstusgaasid ja metallid)
  • anorgaaniliste hapete (v.a lämmastikhappe) tootmine
  • leeliste vm anorgaaniliste aluste (v.a ammoniaagi) tootmine
  • muude anorgaaniliste ühendite tootmine
  • raudpüriitide põletamine
  • destilleeritud vee tootmine

Siia klassi kuulub ka:

  • uraani- ja tooriumimaagi rikastamine
  • liitiumhüdroksiidi tootmine
  • värvieemaldusvahendite tootmine

Siia ei kuulu

tööstusgaaside tootmine, vt 2011

lämmastikväetiste ja lämmastikühendite tootmine, vt 2015

ammoniaagi tootmine, vt 2015

ammooniumkloriidi tootmine, vt 2015

kaaliumnitritite ja -nitraatide tootmine, vt 2015

ammooniumkarbonaatide tootmine, vt 2015

aromaatse destilleeritud vee tootmine, vt 2059

metallitootmine, vt osa 24

Varem (NACE Rev. 2)

20.13 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine (sama kood)

EMTAK

20131 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine

EVRK

201300 Kitų pagrindinių neorganinių chemikalų gamyba

Selle koodiga ettevõtted

Lätis 14 · Eestis 1 · Leedus 3

38.21 Materjalide taaskasutusele võtmine

E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus › 38 Jäätmete kogumine, taaskasutamine ja kõrvaldamine › 38.2 Jäätmete taaskasutamine

Siia kuulub

Siia klassi kuulub metalli- ja mittemetallijäätmete, k.a jääkide vm esemete töötlemine teiseseks toormeks.

Siia kuulub ka materjalide taaskasutamine jäätmevoogudest, st (1) taaskasutatavate materjalide eraldamine ja sorteerimine tavajäätmevoogudest või (2) segunenud taaskasutatavate materjalide eraldamine ja sorteerimine, nt paber, plast, kasutatud joogipurgid ja metallid eri kategooriatesse.

Kasutatavad mehaanilised või keemilised muundamisprotsessid on nt:

  • metallijäätmete mehaaniline purustamine, nt kasutatud autodest, pesumasinatest või mootorratastest
  • suurte rauatükkide, nt raudteevagunite mehaaniline tükeldamine
  • raua taastamine klinkrist
  • metallide taaskasutamine fotograafiajäätmetest, nt fiksaatorlahusest või fotofilmidest ja -paberist
  • mistahes tüüpi vrakkide (autod, laevad, arvutid, televiisorid ja muud seadmed) demonteerimine materjalide taaskasutamiseks
  • kummipulbri tootmine kummijäätmetest ja -jääkidest, k.a saastest puhastamine, fraktsioonide jagamine (elimineerimine) ja devulkaniseerimine
  • plasti sorteerimine ja mehaaniline töötlemine (nt puhastamine, lihvimine) teisese toorme saamiseks
  • jäätmepõletustuha töötlemine (vanandamine, puhastamine, sorteerimine) teiseseks toormeks (metallid, täitematerjalid)
  • klaasi purustamine, puhastamine ja sorteerimine
  • muude jäätmete purustamine, puhastamine ja sorteerimine, nt lammutusjäätmed teisese toorme saamiseks
  • toidu-, joogi- ja tubakajäätmete ning jääkainete töötlemine teiseseks toormeks
  • vanaõli taaskasutamine, kasutatud toiduõlide ja -rasvade töötlemine teiseseks toormeks
  • hõbeda ekstraheerimine kemikaalide jäätmetest, v.a elektrolüütilise rafineerimise teel
  • settemuda põletamisel tekkiva fosfori taaskasutamine
  • tekstiili- ja rõivatoodete taaskasutamine mehaaniliste, termiliste või keemiliste protsesside abil
  • jäätmekomposti tootmine
  • biogaasi tootmine jäätmetest muul kui gaasi- või energiavarustuse eesmärgil

Siia ei kuulu

uute lõpptoodete valmistamine teisesest toormest (olgu see omatoodetud või mitte), nt kohestatud materjalist lõnga ketramine, paberijäätmetest paberimassi valmistamine, rehvide protekteerimine või metalli tootmine vanametallist, vt vastavaid klasse jaos C

tuumkütuste ümbertöötlemine, vt 2013

plastide ümbersulatamine graanulite või ühendite saamiseks, vt 2016

mustmetallijäätmete ja -jääkide ümbersulatamine, vt 2410

jäätmetest biogaasi tootmine gaasivarustuseks, vt 3521

jäätmete termilise töötlemisega energia tootmine, vt 3822

jäätmete ladestamine taaskasutamiseta või eelneva töötlemiseta, vt 383

taaskasutatavate materjalide hulgimüük, vt 4687

Varem (NACE Rev. 2)

38.21 Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus (jagatud); 38.31 Vrakkide demonteerimine (ühendatud); 38.32 Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (jagatud)

EMTAK

38211 Materjalide taaskasutusele võtmine

EVRK

382100 Atliekų naudojimas medžiagoms gauti

Selle koodiga ettevõtted

Lätis 42 · Eestis 70 · Leedus 143

Ametlik statistika (Eurostat, 2024): 20.13 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine

Andmed NACE Rev. 2 klassi 20.13 kohta, mis vastab sellele positsioonile.

RiikEttevõttedHõivatudHõivatuid ettevõtte kohtaMüügitulu, mln €Müügitulu hõivatu kohta, tuh €Lisandväärtus, mln €Keskmised tööjõukulud töötaja kohta, tuh €
LV Läti 7 7 1,0 avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata
EE Eesti 1 avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata
LT Leedu 5 avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata

Muutus alates 2022. aastast: Lätis — ettevõtted +133,3 %, hõivatud −41,7 %; Eestis — ettevõtted −50,0 %; Leedus — ettevõtted +25,0 %

Statistikas on ettevõte majanduslikult aktiivne üksus (ka füüsilisest isikust ettevõtjad), Regmio aga loeb registrikandeid, millel on teatatud põhitegevusala kood, seepärast arvud erinevad. Allikas: Eurostat, ettevõtlusstatistika (sbs_ovw_act), uuendatud 30.09.2026.

Allikad: Eurostat, NACE Rev. 2.1 (© Euroopa Liit, CC BY 4.0); Läti Statistika Keskbüroo (lätikeelsed nimetused, CC0); Valstybės duomenų agentūra (EVRK 2.1 red., CC BY 4.0); RIK e-äriregister (EMTAK 2025). Klassifikaatori andmed: 2026-11-16. Laadi andmed alla (CSV, JSON)