20.13 või 38.21: NACE koodide erinevus
Seotud: üks kood on mainitud teise „Ei hõlma” tekstis
20.13 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine
C Töötlev tööstus › 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine › 20.1 Põhikemikaalide, väetise ja lämmastikuühendite tootmine; plasti ja sünteeskautšuki tootmine algkujul
Siia kuulub
Siia klassi kuulub kemikaalide tootmine põhiprotsesside teel. Nende protsesside saaduseks on tavaliselt iseseisvad keemilised elemendid või iseseisvad keemiliselt määratletud ühendid.
Siia klassi kuulub:
- keemiliste elementide tootmine (v.a tööstusgaasid ja metallid)
- anorgaaniliste hapete (v.a lämmastikhappe) tootmine
- leeliste vm anorgaaniliste aluste (v.a ammoniaagi) tootmine
- muude anorgaaniliste ühendite tootmine
- raudpüriitide põletamine
- destilleeritud vee tootmine
Siia klassi kuulub ka:
- uraani- ja tooriumimaagi rikastamine
- liitiumhüdroksiidi tootmine
- värvieemaldusvahendite tootmine
Siia ei kuulu
tööstusgaaside tootmine, vt 2011
lämmastikväetiste ja lämmastikühendite tootmine, vt 2015
ammoniaagi tootmine, vt 2015
ammooniumkloriidi tootmine, vt 2015
kaaliumnitritite ja -nitraatide tootmine, vt 2015
ammooniumkarbonaatide tootmine, vt 2015
aromaatse destilleeritud vee tootmine, vt 2059
metallitootmine, vt osa 24
Varem (NACE Rev. 2)
20.13 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine (sama kood)
EMTAK
20131 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine
EVRK
201300 Kitų pagrindinių neorganinių chemikalų gamyba
Selle koodiga ettevõtted
38.21 Materjalide taaskasutusele võtmine
E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus › 38 Jäätmete kogumine, taaskasutamine ja kõrvaldamine › 38.2 Jäätmete taaskasutamine
Siia kuulub
Siia klassi kuulub metalli- ja mittemetallijäätmete, k.a jääkide vm esemete töötlemine teiseseks toormeks.
Siia kuulub ka materjalide taaskasutamine jäätmevoogudest, st (1) taaskasutatavate materjalide eraldamine ja sorteerimine tavajäätmevoogudest või (2) segunenud taaskasutatavate materjalide eraldamine ja sorteerimine, nt paber, plast, kasutatud joogipurgid ja metallid eri kategooriatesse.
Kasutatavad mehaanilised või keemilised muundamisprotsessid on nt:
- metallijäätmete mehaaniline purustamine, nt kasutatud autodest, pesumasinatest või mootorratastest
- suurte rauatükkide, nt raudteevagunite mehaaniline tükeldamine
- raua taastamine klinkrist
- metallide taaskasutamine fotograafiajäätmetest, nt fiksaatorlahusest või fotofilmidest ja -paberist
- mistahes tüüpi vrakkide (autod, laevad, arvutid, televiisorid ja muud seadmed) demonteerimine materjalide taaskasutamiseks
- kummipulbri tootmine kummijäätmetest ja -jääkidest, k.a saastest puhastamine, fraktsioonide jagamine (elimineerimine) ja devulkaniseerimine
- plasti sorteerimine ja mehaaniline töötlemine (nt puhastamine, lihvimine) teisese toorme saamiseks
- jäätmepõletustuha töötlemine (vanandamine, puhastamine, sorteerimine) teiseseks toormeks (metallid, täitematerjalid)
- klaasi purustamine, puhastamine ja sorteerimine
- muude jäätmete purustamine, puhastamine ja sorteerimine, nt lammutusjäätmed teisese toorme saamiseks
- toidu-, joogi- ja tubakajäätmete ning jääkainete töötlemine teiseseks toormeks
- vanaõli taaskasutamine, kasutatud toiduõlide ja -rasvade töötlemine teiseseks toormeks
- hõbeda ekstraheerimine kemikaalide jäätmetest, v.a elektrolüütilise rafineerimise teel
- settemuda põletamisel tekkiva fosfori taaskasutamine
- tekstiili- ja rõivatoodete taaskasutamine mehaaniliste, termiliste või keemiliste protsesside abil
- jäätmekomposti tootmine
- biogaasi tootmine jäätmetest muul kui gaasi- või energiavarustuse eesmärgil
Siia ei kuulu
uute lõpptoodete valmistamine teisesest toormest (olgu see omatoodetud või mitte), nt kohestatud materjalist lõnga ketramine, paberijäätmetest paberimassi valmistamine, rehvide protekteerimine või metalli tootmine vanametallist, vt vastavaid klasse jaos C
tuumkütuste ümbertöötlemine, vt 2013
plastide ümbersulatamine graanulite või ühendite saamiseks, vt 2016
mustmetallijäätmete ja -jääkide ümbersulatamine, vt 2410
jäätmetest biogaasi tootmine gaasivarustuseks, vt 3521
jäätmete termilise töötlemisega energia tootmine, vt 3822
jäätmete ladestamine taaskasutamiseta või eelneva töötlemiseta, vt 383
taaskasutatavate materjalide hulgimüük, vt 4687
Varem (NACE Rev. 2)
38.21 Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus (jagatud); 38.31 Vrakkide demonteerimine (ühendatud); 38.32 Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (jagatud)
EMTAK
38211 Materjalide taaskasutusele võtmine
EVRK
382100 Atliekų naudojimas medžiagoms gauti
Selle koodiga ettevõtted
Ametlik statistika (Eurostat, 2024): 20.13 Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine
Andmed NACE Rev. 2 klassi 20.13 kohta, mis vastab sellele positsioonile.
| Riik | Ettevõtted | Hõivatud | Hõivatuid ettevõtte kohta | Müügitulu, mln € | Müügitulu hõivatu kohta, tuh € | Lisandväärtus, mln € | Keskmised tööjõukulud töötaja kohta, tuh € |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| LV Läti | 7 | 7 | 1,0 | avaldamata | avaldamata | avaldamata | avaldamata |
| EE Eesti | 1 | avaldamata | avaldamata | avaldamata | avaldamata | avaldamata | avaldamata |
| LT Leedu | 5 | avaldamata | avaldamata | avaldamata | avaldamata | avaldamata | avaldamata |
Muutus alates 2022. aastast: Lätis — ettevõtted +133,3 %, hõivatud −41,7 %; Eestis — ettevõtted −50,0 %; Leedus — ettevõtted +25,0 %
Statistikas on ettevõte majanduslikult aktiivne üksus (ka füüsilisest isikust ettevõtjad), Regmio aga loeb registrikandeid, millel on teatatud põhitegevusala kood, seepärast arvud erinevad. Allikas: Eurostat, ettevõtlusstatistika (sbs_ovw_act), uuendatud 30.09.2026.
Allikad: Eurostat, NACE Rev. 2.1 (© Euroopa Liit, CC BY 4.0); Läti Statistika Keskbüroo (lätikeelsed nimetused, CC0); Valstybės duomenų agentūra (EVRK 2.1 red., CC BY 4.0); RIK e-äriregister (EMTAK 2025). Klassifikaatori andmed: 2026-11-16. Laadi andmed alla (CSV, JSON)