6. november 2026 · Regmio.eu · 6 min lugemist

Isikukood avalikes registrites: kus on piir – ja kuidas Regmio seda järgib

Isikukoodi avaldamine ei ole Lätis absoluutselt keelatud, kuid selleks on vaja õiguslikku alust. Ilma selleta on tegemist andmekaitse rikkumisega ning Läti Andmekaitse Inspektsioon (DVI) on selle pärast juba sekkunud nii riigiasutuse kui ka eraõigusliku andmeportaali puhul. Balti ettevõtete kontrolli platvorm Regmio täielikke isikukoode üldse ei näita: partneri kontrollimiseks pole neid vaja.

Ettevõtjad, raamatupidajad ja juristid kontrollivad iga päev oma äripartnereid – kes on juhatuses, kellele ettevõte kuulub, kas juhatuse liige võib üksi allkirjastada. Need andmed peavad olema kättesaadavad. Küsimus on selles, kui palju ametiisikute isikuandmeid tuleb näidata, et kontrolli saaks teha usaldusväärselt, ja kus algab liialdus.

Mida ütleb seadus

Isikukood on isikuandmed ning seda tohib töödelda ja avaldada ainult siis, kui on täidetud üks isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 6 sätestatud alustest. Need on näiteks nõusolek, juriidiline kohustus või õigustatud huvi. Seejuures tuleb järgida võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet: töödelda tohib ainult seda, mis on eesmärgi saavutamiseks tõesti vajalik.

Varem kehtis Lätis eraldi norm. Vana füüsiliste isikute andmete kaitse seaduse artikkel 13.1 loetles, millal tohib isikukoode töödelda. See seadus enam ei kehti – nüüd kohaldatakse IKÜMi üldpõhimõtteid ja Läti füüsiliste isikute andmete töötlemise seadust.

Miks isikukoodid on registris – ja kus seadus need varjab

Läti äriseadustik (Komerclikums) nõuab, et äriregistrisse kantaks juhatuse ja nõukogu liikmete, audiitori ja prokuristi ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Register on avalik, sest äripartner peab saama kindlalt tuvastada, kes täpselt on ametiisik. Ainult ees- ja perekonnanimest ei pruugi selleks piisata.

Siiski on seadusandja teatud juhtudel avaldamist teadlikult piiranud. Läti ettevõtteregistri seaduse („Par Latvijas Republikas Uzņēmumu reģistru“) artikkel 18.18 sätestab: avalik-õiguslike isikute ja asutuste nimekirja avaldamisel ettevõtteregistri (UR) veebilehel ametiisikute isikukoode ei avaldata. Ka register ise minimeerib andmeid: avaandmetes näidatakse alates 1. oktoobrist 2021 juhatuse liikmete, osanike ja tegelike kasusaajate kohta ainult osa isikukoodist (artikkel 4.10) ning registri veebilehe otsingu esmastes tulemustes on näha ainult koodi neli esimest numbrit (Ministrite Kabineti määrus nr 23).

Järeldus on lihtne: see, et andmed on avalikus registris, ei tähenda, et neid võib levitada mis tahes ulatuses. Igaüks, kes andmeid taaskasutab, on ise vastutav töötleja ja vastutab ise selle eest, mida ja kellele ta näitab.

Mis on muutunud aastatel 2025–2026

Suund on selge: riik piirab üha enam seda, kui palju isikuandmeid igaüks näeb, ja DVI trahvid kasvavad.

Tegelike kasusaajate andmeid saab varjata. Seim võttis 3. detsembril 2025 vastu rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, mis jõustusid 1. aprillil 2026 (seadus). Kui andmete avalik kättesaadavus ohustab isikut või tema perekonda, võib ta paluda ettevõtteregistril teabe varjata. Register teeb seda ühe tööpäeva jooksul ning juba registreeritud kannete puhul tuleb korda rakendada 31. detsembriks 2026.
Põhjus on ELi nõuetes. Muudatustega võetakse üle ELi direktiiv 2024/1640 (iFinanses) ning nende aluseks on Euroopa Liidu Kohtu 2022. aasta otsus, mille kohaselt üldsuse piiramatu juurdepääs nendele andmetele on raske sekkumine eraelu puutumatusse (Euroopa Kohus).
DVI trahvid kasvavad. 2025. aastal määras DVI trahve kokku 326 400 euro ulatuses, 150 eurost kuni 300 000 euroni ühe asja kohta (DVI 2025. aasta aruanne).

Regmio lähenemine on selle suunaga kooskõlas: näidatakse ainult seda osa koodist, mida avaldab register ise, ja mitte midagi rohkem.

Kuidas DVI seda hindab

DVI on sekkunud nii riigiasutuse kui ka registriandmeid taaskasutava eraettevõtte puhul.

Kuupäev	Kes	Mis juhtus	Tulemus
2025	DVI kokku	Aasta jooksul määratud trahvid IKÜMi rikkumiste eest	Kokku 326 400 eurot, suurim 300 000 eurot ühes asjas (DVI aruanne)
2025	Senat (juhtum DVI aruandes)	Ametlikus väljaandes avaldatud teade isiku põhiseadusliku kaebuse kohta võis piiramatule isikute ringile avalikustada teabe tema karistatuse kohta	Asi saadeti uuesti läbivaatamisele (DVI aruanne)
20. märts 2024	Läti riiklik elektrooniliste meediateenuste nõukogu (NEPLP)	Avaldas oma veebilehel otsuses isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Nõukogu tunnistas ise, et kood avaldati eksikombel ja õiguslik alus puudus.	DVI siduv ettekirjutus kustutada avaldatud otsustest haldusmenetluse osaliste ees- ja perekonnanimed (otsus)
Avaldatud veebruaris 2021	SIA „Lursoft IT“	IKÜMi rikkumised ettevõtteregistri registritesse kantud isikuandmete töötlemisel	DVI trahv 65 000 eurot (LV portāls)

Ettevõtteregister rõhutas toona, et SIA „Lursoft IT“ on registriga mitteseotud eraettevõtja, üks registri teabe taaskasutajatest. Mõlemad juhtumid näitavad sama põhimõtet: vastutus lasub sellel, kes andmed avaldab, mitte ainult allikal, kust need on pärit.

Kuidas Regmio seda lahendab

Regmio, mis kontrollib Läti, Leedu ja Eesti ettevõtteid ühel platvormil, on privaatsuse sisse ehitanud juba toote ülesehitusse. Täielikke isikukoode ei näita Regmio ühelegi kasutajale, ka mitte maksvatele (privaatsuspoliitika).

Ainult nii palju, kui allikas avaldab. Ametiisikud ja omanikud on näha isikukoodi osa või sünniaastaga – täpselt nii palju, kui avaldab ametlik allikas.
Otsing ilma koodi saatmata. Isikukoodi järgi otsides jõuab serverisse ainult esimene osa. Teine osa jääb kasutaja brauserisse – seda ei saadeta serverisse, ei salvestata ega logita. Otsingute mahtu on piiratud, et andmeid ei saaks massiliselt välja koguda.
Selge õiguslik alus. Regmio töötleb andmeid õigustatud huvi alusel (IKÜMi artikli 6 lõike 1 punkt f) ja on hinnanud huvide tasakaalu.
Ainult majandustegevusega seotud andmed. Eraisikute aadresse ja kontakte ei näidata ning andmeid ei koguta sotsiaalvõrgustikest ega eraandmebaasidest.
Vastuväite õigus toimib. Kui isik esitab vastuväite oma andmete näitamise kohta ja vastuväide on põhjendatud, lõpetab Regmio töötlemise ja isikut otsingutulemustes enam ei näidata.
Ilma jälgimiseta. Regmio ei kasuta analüütika- ega reklaamitööriistu ega kogu kasutajate otsinguajalugu.

Partneri kontrollimiseks ei ole täielikku isikukoodi vaja. Et teha kindlaks, kas juhatuse liige tohib lepingu allkirjastada, kellele ettevõte kuulub ja kas sellel on maksuvõlgu, piisab nimest, ametikohast, esindusõigusest ja koodi osast, mida avaldab register ise.

Mida teha, kui teie isikukood on avaldatud

Kirjutage veebilehe omanikule kui vastutavale töötlejale. Kasutage õigust esitada töötlemise kohta vastuväide (IKÜMi artikkel 21) või nõuda andmete kustutamist või töötlemise piiramist (artiklid 17 ja 18).
Kui vastus teid ei rahulda, esitage kaebus Läti Andmekaitse Inspektsioonile. Isikuandmete ebaseadusliku levitamise eest võib kaasneda haldus- või kriminaalvastutus (LV portāls).

Artikkel ei ole õigusnõuanne. Konkreetse vaidluse korral soovitame pöörduda andmekaitsespetsialisti või DVI poole.

Regmiost

Regmio on veebiplatvorm ettevõtete kontrollimiseks Lätis, Leedus ja Eestis. See koondab ühte kohta ametlike registrite, maksu-, finants- ja sanktsiooniandmed ning riikliku taustaga isikute andmed ja toob riskitunnused automaatselt esile. Andmeid säilitatakse ja töödeldakse Euroopa Liidus. Teenust osutab SIA „Mobinet“, Riia. regmio.eu · [email protected]