13.10 või 38.21: NACE koodide erinevus

Seotud: üks kood on mainitud teise „Ei hõlma” tekstis

13.10 Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

C Töötlev tööstus › 13 Tekstiilitootmine › 13.1 Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

Siia kuulub

Siia klassi kuulub tekstiilkiudude eeltöötlus ja ketramine. Toormeks võib olla uus või ringlusse võetud tekstiil, nt siid, puuvill, vill, taimsed või keemilised kiud, tselluloosipõhised paberkiud (puit, kõrred).

Siia klassi kuuluvad:

  • tekstiilkiudude eeltöötlus:
    • siidi lahtikerimine ja pesemine
    • villa rasvatustamine ja karboniseerimine ning villakvilla värvimine
    • igat liiki loomse, taimse või keemilise kiu kraasimine ja kammimine
  • kudumiseks või õmblemiseks mõeldud niidi ja lõnga ketramine ja tootmine kas müügiks või edasiseks töötlemiseks
    • lina ropsimine
    • süntees- ja tehisfilamentkiust lõnga tekstureerimine, korrutamine, kordistamine, keerutamine ja kastmise teel värvimine
  • teisesest toormest ringlusse võetud kiudude ketramine

Siia klassi kuulub ka:

  • paberlõnga tootmine

Siia ei kuulu

taime- või loomakasvatusega seotud esmane töötlemine, vt osa 01

taimsete tekstiilkiudude (džuut, lina, kookos jms) leotamine, mis ei ole seotud taimsete tekstiilkiudude kasvatamisega, vt 0163

puuvilla kupardamine (puhastamine), vt 0163

sünteetiliste või tehiskiudude ja -köisikute ning süntees- või tehiskiust ühekordse lõnga (ka ülitugeva ja vaibalõnga) tootmine, vt 2060

klaaskiudude tootmine, vt 2314

tekstiiljäätmete töötlemine teiseseks toormeks, vt 3821

Varem (NACE Rev. 2)

13.10 Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine (sama kood)

EMTAK

13101 Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

EVRK

131000 Tekstilės pluoštų paruošimas ir verpimas

Selle koodiga ettevõtted

Lätis 10 · Eestis 29 · Leedus 22

38.21 Materjalide taaskasutusele võtmine

E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus › 38 Jäätmete kogumine, taaskasutamine ja kõrvaldamine › 38.2 Jäätmete taaskasutamine

Siia kuulub

Siia klassi kuulub metalli- ja mittemetallijäätmete, k.a jääkide vm esemete töötlemine teiseseks toormeks.

Siia kuulub ka materjalide taaskasutamine jäätmevoogudest, st (1) taaskasutatavate materjalide eraldamine ja sorteerimine tavajäätmevoogudest või (2) segunenud taaskasutatavate materjalide eraldamine ja sorteerimine, nt paber, plast, kasutatud joogipurgid ja metallid eri kategooriatesse.

Kasutatavad mehaanilised või keemilised muundamisprotsessid on nt:

  • metallijäätmete mehaaniline purustamine, nt kasutatud autodest, pesumasinatest või mootorratastest
  • suurte rauatükkide, nt raudteevagunite mehaaniline tükeldamine
  • raua taastamine klinkrist
  • metallide taaskasutamine fotograafiajäätmetest, nt fiksaatorlahusest või fotofilmidest ja -paberist
  • mistahes tüüpi vrakkide (autod, laevad, arvutid, televiisorid ja muud seadmed) demonteerimine materjalide taaskasutamiseks
  • kummipulbri tootmine kummijäätmetest ja -jääkidest, k.a saastest puhastamine, fraktsioonide jagamine (elimineerimine) ja devulkaniseerimine
  • plasti sorteerimine ja mehaaniline töötlemine (nt puhastamine, lihvimine) teisese toorme saamiseks
  • jäätmepõletustuha töötlemine (vanandamine, puhastamine, sorteerimine) teiseseks toormeks (metallid, täitematerjalid)
  • klaasi purustamine, puhastamine ja sorteerimine
  • muude jäätmete purustamine, puhastamine ja sorteerimine, nt lammutusjäätmed teisese toorme saamiseks
  • toidu-, joogi- ja tubakajäätmete ning jääkainete töötlemine teiseseks toormeks
  • vanaõli taaskasutamine, kasutatud toiduõlide ja -rasvade töötlemine teiseseks toormeks
  • hõbeda ekstraheerimine kemikaalide jäätmetest, v.a elektrolüütilise rafineerimise teel
  • settemuda põletamisel tekkiva fosfori taaskasutamine
  • tekstiili- ja rõivatoodete taaskasutamine mehaaniliste, termiliste või keemiliste protsesside abil
  • jäätmekomposti tootmine
  • biogaasi tootmine jäätmetest muul kui gaasi- või energiavarustuse eesmärgil

Siia ei kuulu

uute lõpptoodete valmistamine teisesest toormest (olgu see omatoodetud või mitte), nt kohestatud materjalist lõnga ketramine, paberijäätmetest paberimassi valmistamine, rehvide protekteerimine või metalli tootmine vanametallist, vt vastavaid klasse jaos C

tuumkütuste ümbertöötlemine, vt 2013

plastide ümbersulatamine graanulite või ühendite saamiseks, vt 2016

mustmetallijäätmete ja -jääkide ümbersulatamine, vt 2410

jäätmetest biogaasi tootmine gaasivarustuseks, vt 3521

jäätmete termilise töötlemisega energia tootmine, vt 3822

jäätmete ladestamine taaskasutamiseta või eelneva töötlemiseta, vt 383

taaskasutatavate materjalide hulgimüük, vt 4687

Varem (NACE Rev. 2)

38.21 Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus (jagatud); 38.31 Vrakkide demonteerimine (ühendatud); 38.32 Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (jagatud)

EMTAK

38211 Materjalide taaskasutusele võtmine

EVRK

382100 Atliekų naudojimas medžiagoms gauti

Selle koodiga ettevõtted

Lätis 42 · Eestis 70 · Leedus 143

Ametlik statistika (Eurostat, 2024): 13.10 Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

Andmed NACE Rev. 2 klassi 13.10 kohta, mis vastab sellele positsioonile.

RiikEttevõttedHõivatudHõivatuid ettevõtte kohtaMüügitulu, mln €Müügitulu hõivatu kohta, tuh €Lisandväärtus, mln €Keskmised tööjõukulud töötaja kohta, tuh €
LV Läti 10 66 7,0 avaldamata avaldamata avaldamata avaldamata
EE Eesti 13 193 15,0 41,6 215,5 6,0 23,6
LT Leedu 35 1 289 37,0 97,6 75,7 37,5 21,9

Muutus alates 2022. aastast: Lätis — ettevõtted +11,1 %, hõivatud +106,3 %; Eestis — ettevõtted +30,0 %; Leedus — ettevõtted −14,6 %, hõivatud −6,5 %

Statistikas on ettevõte majanduslikult aktiivne üksus (ka füüsilisest isikust ettevõtjad), Regmio aga loeb registrikandeid, millel on teatatud põhitegevusala kood, seepärast arvud erinevad. Allikas: Eurostat, ettevõtlusstatistika (sbs_ovw_act), uuendatud 30.09.2026.

Allikad: Eurostat, NACE Rev. 2.1 (© Euroopa Liit, CC BY 4.0); Läti Statistika Keskbüroo (lätikeelsed nimetused, CC0); Valstybės duomenų agentūra (EVRK 2.1 red., CC BY 4.0); RIK e-äriregister (EMTAK 2025). Klassifikaatori andmed: 2026-11-16. Laadi andmed alla (CSV, JSON)